KODUKORD

TORNIMÄE JAHIMEESTE SELTSI

KODUKORD

Eetika ja tavad
Selts on sõpruskond, keda seob ühine jahikirg, loodushuvi ning vastastikune austus;
Seltsi liikmed austavad vastastikku üksteise jahiõigust, üldtuntud jahipidamise reegleid ja üksteise jahinduslikku tegevust;
Seltsi liikmed seavad isiklikust jahihuvist tähtsamaks Seltsi ühised huvid.

Austa jahikaaslast
-käitudes nii, et Selts oleks sõpruskond ning ühine jahiaeg kõigile meeldiv;
-pidades kinni jahikokkulepetest ning säästes ühist jahiaega;
-jätmata ühiseid jahiülesandeid ühe või üksikute kanda;
-olles õiglane ja korrektne ühiste kulude kandmisel,
-häirimata jahikaaslasi jahti hilinemisega, hääleka oleku või suitsetamisega varitsuspaigas ja kütiliinil;
-tungimata teise laskepositsioonile või varitsuspaika;
-jagades kaaslase heameelt täpse tabamise korral, osatamata ebaõnnestunud lasku;
-koheldes koera nagu jahikaaslast, kuulugu ta Sinule või kellegi teisele!

Austa ulukit
-kaitstes teda jõudumööda röövlindude, hulkuvate murdjate ning salaküttide eest;
-jälitamata teda abitus olukorras;
-tulistades olukorras ning distantsilt, mis tagab surmava lasu;
-kasutades asjakohast laskemoona;
-lõpetades haavatud uluki vaeva võimalikult kiiresti;
-jälitades haavatud ulukit tema suurusest küsimata – tema tabamiseni või hetkeni, mil selgub edasise jälitamise lootusetus;
-kasutades jahisaaki võimalikult täielikult ning säästlikult;
-avaldades oma lugupidamist lastud suurulukile hetkelise austusseisakuga jahiliste kogunemisel ja muul jahiseltskonna poolt kokku lepitud viisil!

Tunnusta uluki õigust elule!

Austa nii elusat kui eluta loodust
-täiendades oma teadmisi ulukite ja looduse kohta;
-täites kohusetundlikult teaduslikke küsitluslehti;
-jätmata endast loodusesse ebameeldivaid jälgi;
-proovimata püssi kasvavate puude, ülesseatud siltide, märkide, postide ja ehitiste pihta!

1. Käesolev kodukord on kohustuslik kõikidele Tornimäe Jahimeeste Seltsi liikmetele ja jahikülalistele jahipidamisel Seltsi kasutuses olevatel jahimaadel ning Seltsiga seotud tegevustes.

Seltsi liikmeskond, liikmete õigused, kohustused ja liikmeks astumise kord.

2. Füüsiline isik, kes soovib astuda Seltsi liikmeks, esitab avalduse Seltsi juhatusele koos kolme liikme isikliku soovitusega; soovitajatele peab olema teada Seltsi mõne jahtkonna üksmeelne nõusolek võtta esitatav kandidaat oma jahtkonna liikmeks katseajaks ja pärast Seltsi liikmeks vastuvõtmist Seltsi üldkoosoleku poolt.
3. Seltsi liikmeks võib kandideerida füüsiline isik, kelle vastavaid õigusi ei ole seadusega piiratud. Vajaduse korral nõutakse kandidaadilt dokumentide ja selgituste esitamist.
3.1. Juhatus langetab kandidaadi vastuvõtmise kohta otsuse, võttes arvesse kandidaadi isikut, soovitusi, Seltsi liikmete arvu ja sellele üldkoosoleku poolt kehtestatud piiranguid ning muid asjaolusid ning langetab oma otsuse, mille teeb teatavaks kandidaadile ja üldkoosolekule. Juhatus võib esitatud kandidaadi liikmeks vastu võtta, tagasi lükata või kandidaadina registreerida ootenimekirja ja ootele jätta.
3.2. Kui juhatus on kandidaadi Seltsi liikmeks vastu võtnud, kandidaadi ning oma otsuse Seltsi üldkoosolekule esitanud ning üldkoosolek on kandidaadi Seltsi liikmeks vastu võtnud, algab kandidaadil Seltsi põhikirjaga kehtestatud katseaeg; juhatuse poolt vastuvõtmise hetkest rakenduvad kandidaadile Seltsi põhikirja ja kodukorraga kehtestatud Seltsi liikme õigused ja kohustused, samuti üldkoosoleku ja juhatuse otsused.
3.3. Pärast katseaega peab kandidaat saama konsensusliku heakskiidu tema Seltsi vastuvõtmiseks üldkoosoleku poolt; kui mõni Seltsi liige on pärast katseaega kandidaadi liikmeks vastuvõtmise vastu ning teavitab sellest koos põhjendusega juhatust ja/või üldkoosolekut, siis langetavad juhatus ja üldkoosolek uued vastavad otsused.
3.4. Kui mõni Seltsi liikmetest on kandidaadi liikmeks võtmise vastu ja esitab ka mõistliku(d) põhjenduse(d), siis sellist isikut üldjuhul Seltsi liikmeks vastu ei võeta.
3.5. Ootenimekirja hoidja on juhatus. Ootenimekirja läbivaatamine ja ajakohastamine toimub igal aastal enne korralist üldkoosolekut; kandidaat teatab oma jätkuvast soovist püsida ootenimekirjas juhatusele. Ootenimekirja vastu võetud kandidaadid võivad Seltsi jahipidamisest osa võtta jahikülalistele kehtestatud korra kohaselt ilma Seltsi liikmest võõrustaja eraldi kutseta; ootenimekirja vastu võetud kandidaat ei või pidada Seltsi jahimaadel jahti üksinda ja/või iseseisvalt. Juhatusel on õigus ootenimekirja vastu võetud kandidaatitele teha soodustusi jahikülalistele kehtestatud tasumäärade osas, pidades silmas, et ei kahjustataks Seltsi liikmete huvisid ja õigusi. Seltsi muust jahindustegevusest nagu ulukihoole jmt on ootel kandidaat oodatud osa võtma.
4. Seltsi liikmeks on füüsiline isik, kes on täitnud kõik Seltsi vastuvõtmise tingimused ning seejärel Seltsi üldkoosoleku poolt liikmeks vastu võetud ja on tasunud kõik Seltsi poolt kehtestatud maksud.
5. Seltsi auliikmed valitakse eriliste teenete eest Seltsi Üldkoosoleku poolt juhatuse ettepanekul.
5.1. Auliikme nimetuse võib ära võtta vaid üldkoosolek väga mõjuval põhjusel.
6. Liikmemaks peab olema tasutud enne vastava aasta korralist üldkoosolekut, kui üldkoosolek ei ole otsustanud teisiti. Seltsi liikmemaksu tähtajaks tasumata jätnud Seltsi liige loetakse Seltsist lahkunuks ning selle kohta ei pea juhatus eraldi otsust langetama.
7. Muude kehtestatud maksude, tasude, leppetrahvide, võlgnevuste jm kohustuste õigeaegselt tasumata või ajatamata jätmise korral ka peale juhatuse poolt tehtud meeldetuletust või hoiatust juhatuse poolt määratud tähtajaks loetakse vastav Seltsi liige Seltsist lahkunuks ning selle kohta ei pea juhatus eraldi otsust langetama.
8. Seltsist lahkumisel seni makstud liikme- ja muid makse ei tagastata.
9. Seltsi auliikmed, veteranid (vanuses 65 aastat ja vanemad), EV kaitseteenistuses olevad Seltsi liikmed ja õpilased, kes õpivad päevases õppevormis, on Seltsi liikmemaksust vabastatud.
10. Kõik Seltsi liikmed ja liikmekandidaadid v.a. auliikmed, veteranid ja juhatuse liikmed võtavad osa talgutöödest.
10.1. Auliikmed, veteranid ja juhatuse liikmed võtavad talgutöödest osa vabatahtlikult, seejuures võivad nad tööde käigus õpetada, targutada ja õiendada piiranguteta, kuid soovitav on anda Seltsi teistele ja iseäranis noorematele siiski head isiklikku eeskuju.
11. Iga liige teeb talgutöid juhatuse poolt vastavaks hooajaks kehtestatud mahus.
12. Kui Seltsi liikmel ei ole võimalik talgutöid mõjuvatel põhjustel teha, siis kannab see liige kulud vastavate töötundide või tööde korvamiseks juhatuse poolt kaalutletult ja vastavat turuhinda arvestava tunnihinna alusel juhatuse poolt määratud viisil; vajadusel langetab juhatus individuaalse eriotsuse.
13. Üldkoosolekul osalemine on Seltsi liikmele kohustuslik. Kui liikmel ei ole võimalik üldkoosolekul isiklikult osaleda, siis tuleb volitada ennast esindama keegi üldkoosolekul osalevatest Seltsi liikmetest. Volitus võib olla vabas vormis, kuid vajadusel võib juhatuse otsusega kehtestada volitusele täiendavaid tingimusi ning konktrollida volituse kehtivust omal äranägemisel.
14. Seltsi liikmete ülempiiriks on üldkoosoleku vastava otsuse kohaselt 70 jahimeest; kui üldkoosolek teeb kvoodi suhtes uue otsuse, ei ole vaja eraldi otsust käesoleva kodukorra muutmiseks, vaid seda loetakse redaktsiooniliseks paranduseks, mille rakendamise korraldab juhatus.
14.1. Seltsi nooruslikkuse huvides arvatakse kehtestatud kvoodist maha Seltsi veteranid ja auliikmed.
14.2. Säilitamaks senist tugevat sidet kogukonnaga, võetakse vastu TJS liikmete Tornimäe jahipiirkonnas alaliselt elavad abikaasad ja alanejad lähisugulased (lapsed, lapselapsed, erandina juhatuse vastava otsuse korral ka laste abikaasad) kvoodist sõltumata.

Üldkoosolek

15. Üldkoosoleku avab Seltsi esimees või kõige vanem Seltsi juhatuse liige, mille järel peetakse koosolekut Seltsi põhikirja, kehtivate õigusaktide ja heade tavadega kooskõlas.
16. Lisaks Põhikirjas toodule üldkoosolek:
16.1. kinnitab Seltsi sümboolika kavandid ning kehtestab selle kasutamise korra;
16.2. tühistab vajaduse korral juhatuse otsuseid või peatab nende täitmise.

Juhatus

17. Üldjuhul valitakse juhatuse liikmeteks kõigi jahtkondade esindajad, kusjuures juhatuse esimehe jahtkondlik kuuluvus ei tule arvesse ning üheks juhatuse liikmeks on soovitav valida jahtkona vanem. Kui jahtkonna vanem ei osutu juhatusse valituks, on jahtkonnal soovitav valida jahtkonnale uus vanem.
18. Uue juhatuse esimese koosoleku kutsub kokku endise juhatuse esimees, kokkuleppel uue esimehega, ja see koosolek peetakse ühiselt endise juhatuse liikmetega ametite ja asjaajamise üleandmiseks. Kui endine esimees juhatust kokku ei kutsu, teeb seda uus esimees omal algatusel. Uue juhatuse esimesest koosolekust võtavad osa endise juhatuse liikmed hääleõigusega.
19. Seltsi juhatuse koosolekuid juhatab Seltsi esimees, tema äraolekul valivad koosolekul osalevad juhatuse liikmed koosoleku juhataja.
20. Seltsi juhatus peab oma koosolekuid vastavalt vajadusele, kuid mitte vähem kui neli korda aastas.
21. Lisaks Põhikirjaga seatule juhatus:
21.1. korraldab Seltsi ühisjahtide läbiviimist, määrab selleks vastutavad isikud ning kehtestab osavõtumaksud;
21.2. kehtestab hooajaks küttimismahud, individuaalsete jahilubade hinnad ja suurulukiküttimise tasu, mille kohta üldkoosolek pole otsust langetanud.
21.3. määrab preemid ja karistused Seltsi liikmetele vastavalt põhikirjas ja kodukorras kehtestatule;
21.4. langetab kõik muud vajalikud otsused vastavalt oma kogemusele ja äranägemisele ning lähtudes Seltsi huvidest, pidades silmas eelkõige Seltsi pikaajalisi huvisid, rakendades tervet mõistust, head tahet ja õiglast meelt.
22. Juhatuse poolt vajadusel, üldkoosoleku vastava otsuse puudumise, aegumise, õigusaktidega vastuollu sattumise või muul mõistlikul põhjusel kinnitatud hinnad, soodustused, korrad jm kehtivad üldkoosolekute vahelisel ajal ning neid ei saa üldkoosoleku poolt tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistada ega muuta.

Seltsi ühisjahid
23. Seltsi ühisjahte korraldatakse jahi mitmekesistamiseks ning Seltsi liikmete tihedamaks kokkusaamiseks, samuti riiklike institutsioonide poolt ning lepingutega Seltsile pandud kohustuste täitmiseks.
24. Enne jahi algust valitakse jahijuhataja, koostatakse jahiliste nimekiri, kuulutatakse välja kütitavad ulukid liigi, soo ning vanuse järgi, lepitakse kokku jahikord ning võimalusel ka jahisaagi kasutamine.
24.1. Jahijuhataja innustab jahiseltskonda järgima häid jahitavasid, korraldab kõigi dokumentide normikohase vormistamise ja kontrolli;
24.2. Enne jahi algust kogutakse jahipidamise kuludega seotud tasud vastavalt Seltsi tavadele ja kehtestatud korrale.
24.3. Pärast jahi lõppu korraldab jahijuhataja kõigi jahiga seotud dokumentide ja materjalide normikohase üleandmise ja/või säilitamise.
25. Seltsi liige võib ühisjahti kutsuda kuni kaks jahikülalist, keda ta esitleb jahist osavõtjatele enne jahi algust. Kutsuja vastutab selle eest, et külalised täidaksid Seltsi Põhikirja ning kodukorda, ja tasub jahipäeva eest juhatuse või üldkoosoleku poolt kehtestatud tasud jahikülalise eest, kui seda ei tee külalised ise.
25.1. Külalisena ei saa kutsuda Seltsist väljaheidetud endist liiget või isikut, kellega jahist osa võttev Seltsi liige ei soovi koos jahti pidada; viimasel juhul esitab vastav Seltsi liige oma keeldumise põhjused jahijuhatajale ja jahijuhataja vastava soovi korral ka jahiseltskonnale. Jahijuhataja otsus jahikülalise jahist osavõtu lubamise või keelamise asjus on lõplik.
26. Jahisaagi jagamisel osalevad ainult need jahist osavõtjad, kes on saagi jagamise ajal kohal, kusjuures alati on võimalikud kokkulepped jahikaaslase asendamise asjus ning sellest antakse teada jahijuhatajale.
26.1. Kui jahikülaline tahab osaleda ühisjahi jahilubade alusel peetaval jahil ka saagi jagamisel, siis tasub ta ühisjahi alguseks lisaks külalistasule vastava jahilubade tasu ja muud vastaval jahil jahilistele kehtivad tasud.
27. Jahisaagi jagamine ning võimalikult võrdsete osade loosimise korraldab jahijuhataja, tehes selle ülesandeks kahele-kolmele või enamale jahilisele. Osade võrdsust hinnatakse enne loosimist, hiljem ei ole selleks kellelgi õigust. Loosimise juures viibib, võimaluse korral, kogu jahiseltskond.
28. Jahi, samuti jahi erinevad etapid alustab ja lõpetab jahijuhataja.
29. Küsimused, mis vajavad lahendamist ühisjahi käigus ning mis ei ole sätestatud Seltsi Põhikirjas ega kodukorras lahendab jahijuhataja; kui jahijuhataja peab vajalikuks, otsustatakse selliste küsimuste lahendamine jahijuhataja ning jahiliste hulgast üksmeelselt valitud kahe Seltsi liikme poolt koos jahijuhatajaga.
30. Jahi tulemus, laskjad ja tabamiskohad ning muud jahinduslikud tähelepanekud kantakse jahijuhataja poolt jahinimekirjale. Selle kohustuse täitmata jätmise tulemusel Seltsile tekkivad võimalikud kulud korvavad jahijuhataja ja vastav jahiseltskond solidaarselt.
31. Teadusmaterjali kogumise toimetab või korraldab iga kütitud uluki puhul selle uluki laskja. Kui laskja jätab oma vastavad kohutused täitmata, kaotab ta kütiõigused üheks aastaks ning korvab kõik selle eksimusega kaasnevad kulud Seltsile ja Seltsi teistele liikmetele.
32. Seltsi ühisjahtide pidamise reeglid kehtivad üldjuhul ka väiksemate kollektiivjahtide pidamisel.
33. Seltsi ühisjahtidest ehk nn suurtest jahtidest, jahipidamise kohtadest ei pea Seltsi siseselt kedagi eraldi teavitama.

Muud jahid, individuaaljaht, väikekiskjate jaht, linnujaht, jahirajatised, jahikülalised, talgutööd
34. Üksinda või väiksema seltskonnaga jahile minnes teavitab jahimees või jahijuhataja kavandatavast jahist ja selle piirkonnast vastava piirkonna eest hoolt kandva jahtkonna vanemat või tema poolt selleks määratud Seltsi liiget. Kui vastavas piirkonnas on keegi juba varem jahil, siis lepitakse üheaegne jahipidamine võimaluse korral omavahel kokku, lähtudes eelkõige jahiohutusest, ühistest huvidest ja headest jahitavadest. Kui kokkulepe pole võimalik, leiab hilisem jahiline endale uue piirkonna või loobub sel korral jahist.
35. Väikekiskjate ja röövlindude küttimise kohustus jagatakse jahtkondade vahel vastavalt jahtkondade liikmeskonnale. Kui jahtkond pole talle pandud kohustusi täitnud, saab jahtkond seda juhatuse otsusel korvata täiendavate talgutööde tegemisega. Kui jahtkond ei ole korduvalt täitnud väikekiskjate ja röövlindude küttimise kohustust või jätab tegemata täiendavad talgutööd, võib juhatuse otsusel piirata jahtkonnale jagatavaid küttimislubasid ja/või muid jahipidamise võimalusi.
36. Jahipidamisel peab iga kütt ja jahiseltskond arvestama maaomanike huvide ja soovidega ning sõlmima vajadusel lisa- ja erikokkuleppeid, millest teavitatakse jahtkonna vanemat, kes on üldjuhul ka juhatuse liige. Kui jahtkonna vanem ei ole juhatuse liige, hoolitseb sellise kokkuleppe sõlmija isiklikult ka juhatuse vastava teavitamise eest.
37. Suuruluki loa võib Seltsi kasutuses olevatele jahimaadele välja anda ainult Seltsi liikmetele.
38. Suuruluki küttimislubadele korraldatavatest oksjonitest saavad osa võtta vaid TJS liikmed.
39. EV ja teiste riikide jahimehed, kui neil on jahipidamist õigustavad dokumendid, võivad pidada jahti Seltsi kasutuses olevatel jahimaadel jahikülalistena; jahikülaliste kohustusi reguleerivad Seltsi põhikiri, kodukord, üldkoosoleku ja juhatuse otsused.
40. Jahikülaline võib Seltsi käsutuses olevatel jahimaadel jahti pidada ainult koos Seltsi liikmest saatjaga. Saatja vastutab Seltsi ees kõigi kehtivate normide täitmise eest, sealjuures jahidokumentide olemasolu ja kohase vormistamise eest, sealhulgas linnujahilubade õigeaegse tagastamise eest.
40.1. Linnujahil viibiva jahikülalise saatja ei pea viibima jahil koos külalisega, kuid peab olema telefonikõne kaugusel, mis Tornimäe jahipiirkonnas tähendab maksimaalselt poole tunni tee kaugust.
40.2. Külaliste võõrustamisel tuleb lisaks Põhikirjale ja kodukorrale järgida juhatuse vastavaid otsuseid.
40.3. Jahikülalistest tuleb iga jahilkäigu eel teavitada vastavat jahtkonnavanemat või tema poolt määratud Seltsi liiget. Kui jahile minnakse jahikülalise autoga (või muu liiklusvahendiga, näiteks ATV), tuleb auto number (või ATV kirjeldus) registreerida jahiloa väljaandja juures ja vastavalt teavitada ka jahtkonna vanemat.
41. Jahikülalise eest, sealhulgas jahikülalise poolse kohase käitumise, võimalike rikkumiste eest, tasude õigeaegse ja kohase maksmise eest vastutab Seltsi ees jahikülalise kutsuja ehk võõrustaja. Võõrustaja kannab vajadusel ka kõik kulud, mis Seltsile tekivad jahikülalisega seoses pärast vastavat jahipidamist.
42. Jahikülalise poolt kütitud jahitrofee on jahiseltsi oma, kui mingil põhjusel ei lepita juhatuse poolt või heakskiidul kokku teisiti; vastava kokkuleppe võivad juhatuse nimel erandkorras sõlmida jahiseltskonnas olevad vähemalt neli juhatuse liiget, kui kõik jahist osa võtvad juhatuse liikmed on otsuse suhtes üksmeelsed.
43. Seltsi liige ei tohi korralda jahikülaliste vastuvõtmist Seltsi käsutuses olevatel jahimaadel isikliku tulu saamise eesmärgil.
44. Jahiload tuleb lubade väljaandjale tagastada õigeaegselt; selle reegli vastu eksimisel tuleb tasuda juhatuse kehtestatud leppetrahvid. See reegel kehtib ka jahikülalistele väljastatud linnujahilubade puhul ning Seltsi ees vastutab lubade õigeaegse tagastamise ning vajadusel leppetrahvide tasumise eest jahikülalise võõrustaja.
44.1. Jahikülalistele väljastatavate linnujahilubade hinnale lisaks maksab loa saaja või külalise võõrustaja tagatisraha, mille suuruse määrab juhatus ning mis tagastatakse loa õigeaegsel tagastamisel Seltsile. Loa tagastamise hilinemisel jääb tagatisraha Seltsile.
44.2. Seltsi liikmetele kehtib jahidokumentide õigeaegselt tagastamata jätmisel juhatuse poolt määratud suurusega leppetrahv.
45. Kütitud korjuseid ei tohi maha jätta, vaid tuleb korrakohaselt utiliseerida.
46. Jahirajatise paigaldamine, söödapõllu, söödakoha jmt rajamine kooskõlastakse vastava jahtkonna vanemaga või tema poolt määratud Seltsi liikmega ning Seltsi juhatusega (üldjuhul juhatuse teavitamine jahtkonna vanema vahendusel), maaomanikuga sõlmitakse kirjalik kokkulepe; tehakse vastav märge jahimaade kaardile koos selleks määratud juhatuse liikme või Seltsi liikmega.
47. Jahirajatise eestvõtja tagab jahirajatise sihipärase kasutamise vastavalt Seltsile kehtestatud jahimaade kasutamise lepingule ja muudele sellega seotud reeglitele, sh juhatuse otsused ja maaomaniku soovid.
48. Kitse ja talle laskmise kohustus: iga sokuloa saaja kohustub hooaja jooksul küttima 1 kitse ja 1 talle; kütt esitab loa tagastamisel lõualuu. Selle kohustuse täitmata jätmisel peab ta hooaja lõpul tasuma jahiseltsile küttimata kitse ja/või küttimata talle eest kehtiva sokuloa hinna, samuti ei saa selline kütt järgmisel hooajal sokuluba ega või osaleda oksjonil.
49. Talgutöid korraldab juhatuse poolt valitud isik (Talgujuht), kes jagab talgutööd liikmete vahel vastavalt kavandatud töödele ja liikmete võimetele, arvestades seejuures ka liikmete tervislikku seisundit ning muud isiklikku võimekust.
50. Talgujuht otsustab iga töö puhul vajaliku töömeeste hulga ning jahtkondade pealikud korraldavad liikmete osavõtu talgupäevast.
51. Talgutöödeks on üldiselt: teede ja sihtide, laskesektorite rajamine ja puhastamine; purrete ehitamine, paigaldamine, hooldamine ja remont; jahimaja hooldamise tööd; kõrgistmete ehitamine, paigaldamine, hooldus ja remont; söödapõldude rajamine; muud tööd, mida peavad vajalikuks talgujuht ja/või juhatus.
52. Talgutööde juures kasutatavate seadmete, mehhanismide ja muu tehnika, samuti kasutatava kütuse, määrdeõlide ja kuluvate ning vahetatavate osade kulu kantakse täiendavalt jahiseltsi arvelt. Arvestust peab talgujuht, kes esitab selle juhatusele vastavalt vajadusele ja tööde kulgemisele.

Karistused ja nende rakendamine.

53. Seltsi liiget võidakse karistada juhatuse otsusega järgnevatel põhjustel:
53.1. EV jahiseaduse ja jahipidamiseeskirjade rikkumine;
53.2. eksimine Seltsi Põhikirja ja kodukorra vastu, üldkoosoleku ja juhatuse otsuste vastu;
53.3. jahidistsipliini rikkumine;
53.4. vääritu käitumise eest;
53.5. Seltsi maine kahjustamise eest;
53.6. Seltsi liikmete laimamise eest.
54. Karistused Seltsi liikmele on järgmised:
54.1. märkus, noomitus;
54.2. rahatrahv, mille suuruse otsustab juhatus (kusjuures rahatrahvi maksmine ei korva Seltsile maksmata tasude ja maksude maksmist, tekitatud kahjude või saamata jäänud tulu korvamist)
54.3. jahikeeld kuni kaheks aastaks või jahipiirang vastavalt juhatuse otsusele;
54.4. Seltsist väljaheitmine.

55. Suurulukiküttimise loal märgitust erinevas vanuses või erinevast soost suuruluki küttimisel tuleb Seltsile korvata vastavalt loal märgitud jahiuluki hinna ja tegelikult tabatud jahiuluki hinna vahe ning loovutada jahitrofee Seltsile. Aluseks võetakse juhatuse poolt kehtestatud jahilubade hinnad.
56. Kui kütt laseb väärarenguga pulli loaga medaliväärse trofeega looma, siis maksab kütt seltsile lisaks oksjonil trofeepulli eest makstud võiduhinna. Kui kütt laseb väärarenguga pulli loaga noore pulli, siis maksab ta seltsile lisaks ½ oksjonil trofeepulli eest makstud võiduhinnast. Lõplikud otsused trofeede väärtuse kohta langetab jahiseltsi juhatus, kasutades vajadusel eksperdi abi; kui ühest otsust langetada ei saa ja üles jääb kahtlus, siis tuleb otsustada küti kasuks.
57. Igasuguse vale looma laskmise puhul maksab kütt kogu võimaliku maksimaalse rahalise karistuse ja lisaks kümme protsenti (+10%) jahiseltsile; samuti kannab vale looma lasknud kütt kogu (ka hilisema) jahiseltsile tekkiva kulu (näiteks jahiseltsi esindaja kulud asjaajamisele, kohtus ja muudes instantsides käimisel jmt).

Tornimäe jahipiirkonnas on lahtise õlle müügi korraldamise õigus ainult Seltsi juhatuse liikmetel vähemalt kolmekaupa koos.

Käesolev kodukord on kinnitatud Seltsi üldkoosoleku poolt 2011.a. maikuus.

Comments are closed.