Jahindusest

Tornimäe jahipiirkonnas kütitakse Eestis levinud jahiulukitest kõiki sõralisi suurulukeid, põtra, punahirve, metskitse ja metssiga. Suurkiskjaist on hunti ja ilvest viimastel aastatel paaril korral nähtud, kuid pidama ei ole neid meie juurde jäänud. Karu, teadagi, elab Saaremaal ainult Ruhnus… Suurulukite kohta leiab ülevaatlikku lugemist EJS kodulehelt aadressil www.ejs.ee/et/jahimehele/ulukid/36-suurulukid.html

Väikeulukid on Tornimäe jahimaadel esindatud suurem osa, vaid ondatrat ei ole meie jahimeestele silma jäänud ja ka mingiga kohtusime sagedamini 90-ndatel aastatel, nii et mõlemad võõrliigid on suure tõenäosusega meie aladelt praeguseks kadunud. Väikeulukite kohta leiab lugemist aadressilt www.ejs.ee/et/jahimehele/ulukid/35-vaeikeulukid.html

Jahilindude poolest on meie jahialad väga rikkad, selle aluseks on rohkem kui 200 kilomeetrit mereranda, palju erinevaid biotoope väga vaheldusrikkal maastikul ja Saaremaa kohta suheliselt suur põllumajanduslike maastike osakaal. Eesti jahilindude ülevaate leiab aadressilt www.ejs.ee/et/jahimehele/ulukid/37-jahilinnud.html

Veelindude määramisel on jahimehele heaks abimeheks Rohu Kaarli koostatud juhendmaterjal: www.ejs.ee/images/stories/ulukid/Veelindude_maaramine.pdf

Ulukite kohta räägivad kõige rohkem nende jäljed. Lihtne ja eelkõige lastele ja noortele loodusesõpradele mõeldud jäljeaabits leidub aadressil www.ejs.ee/images/stories/suured/Jaljeaabits.pdf , kuid seda on kasulik lugeda ka kogenumal kütil.

Eesti jahindusest saab teatud ülevaate ka Keskkonnateabe Keskuse kodulehelt aadressil www.keskkonnainfo.ee/main/index.php

Kui soovite lugeda Eesti üht suurepärasemat jahimdusraamatut – F. Reidolf “Jahinduse käsiraamat” (1938) -, siis seda saab teha aadressil www.jahindusinfo.ee/WWW_files/files/user_files/dokumendid/reidolfi_k2siraamat_1938.pdf

Comments are closed.